Keila III Orhideepäevad, 2026
Tegemist on miniatuurse loodusfestivaliga, mis sai alguse 2024. aastal. Korraldajateks on MTÜ Oma Retked ja Eesti Orhideekaitse Klubi. Läbi loengute, retkede ja näituste tutvustame meie kodumaiseid looduskaitsealuseid kaunitare: orhideesid ehk käpalisi. Nimelt leidub neid Eestis 40 liiki ja alamliiki: roosade, lillade, valgete, kollaste, pruunikate ja rohekate õitega. Keilas on kasvamas vähemalt 19 liiki orhideesid, mis teeb sellest pealinna-lähedasest asulast tõelise loodusoaasi ja käpaliste kuningriigi!
Kontsertretkede “Ööviiulid ja tondijutud” ja “Öö(viiulid) Pudrumäel” toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Kava
Värskes õhus, 102-aastases aias (Paldiski mnt 22a, Keila) – võta kaasa tekk, millel rohul istuda:
- 18:00 Merja Roostalu fotonäitus kodumaistest käpalistest. TASUTA! Vaata ka merjaroostalu.
- 18:15 Tiiu Kull’i loeng “Aasta orhidee: pruunikas pesajuur” (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
Loode-Keila rohealadel:
- 23:00-02:00 Kontsertretk “Ööviiulid ja tondijutud” Kristjan Kannukesega. 15 EUR. Piletid ja lisainfo Fientas.
Värskes õhus, 102-aastases aias (Paldiski mnt 22a, Keila) – võta kaasa tekk, millel rohul istuda:
- 14:00 Merja Roostalu fotonäitus kodumaistest käpalistest. TASUTA!
- 14:15 Anne-Mai Adamberg’i loeng “Kas kõik käpalised peaksid olema kaitse all?” (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
- 15:00 Anni Oja käpaliste teemaline aruteluring* (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
* Kas loodus on sinu jaoks eelkõige koht, kus puhata ja jõudu koguda? Elurikkuse ime? Kodu teistele liikidele? Midagi, mille väärtust on raske sõnadesse panna, kuid mille kadumine läheks siiski korda? Jagame mõtteid ja kogemusi sellest, kuidas me loodust tajume, milline on meie isiklik side loodusega ning kust sünnib soov seda hoida. Arutleme käpaliste näitel inimese ja looduse suhte üle ning uurime, miks mõned paigad, liigid ja maastikud on meile tähendusrikkad. Kas loodust tuleks kaitsta selle enda pärast või seepärast, et ka meie sõltume sellest? Kas käpalise väärtus peitub temas endas või selles, mida ta meis inimestena äratab? Kuidas kujunevad meie looduskaitselised väärtused ja hoiakud? Otsime koos vastuseid küsimustele, millel ei pruugigi olla üht õiget vastust – või on õigeid vastuseid hoopis mitu. Ehk avastame midagi uut nii looduse kui ka iseenda kohta. Eelteadmisi ei ole vaja – piisab huvist looduse vastu ja valmisolekust kaasa mõelda.
Vaata omal käel
Mall Hiiemäe videoloeng
Käpaliste rahvapärastest nimedest: "Kaunis kuldking ja need teised käpalised".
Film Poola orhideedest
"The life of forest. Orchids". Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega (vali video alaservas mutrivõtme ikoon -> Subtitles -> Estonian).
Eesti käpaliste liikide tutvustus
Eesti Orhideekaitse Klubi koduleheküljel.
Galerii 2025
Esinejad ja retkejuhid
Kristjan Kannukene
... on eesti vioolamängija, laulja, elektrikitarrist, improviseerija, helilooja ja intermeedia kunstnik, kelle muusikas kohtuvad erinevad traditsioonid ja esteetikad. Teda köidab hetk ja selles sündiv loome, mille jaoks lõi ta festivali HETKfEST. Tema kunstiline fookus on hääle ja vioola sümbioosi leidmisel ning selle sidumisel teiste kunstiliikidega.
Tiiu Kull
… on botaanik ja orhideeuurija, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Eesti orhideekaitse klubi asutajaliige. Orhideekaitse klubi on aastast 2010 valinud aasta orhideed, et liike laiemalt tutvustada ja saada täpsemat pilti liikide levikust ning pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. 2024 aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp, kes on erinevalt paljudest teistest meie kodumaistest käpalistest, levinud üle Eesti ja seega on võimalus paljudel temaga kohtuda.
Anne-Mai Adamberg
Olen Eesti Orhideekaitse Klubi liige 2023. aastast. Lõpetan sel aastal bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis bioloogia ja elustiku kaitse erialal, lõputööks "Orhideede interaktsioonid tolmeldajatega Eesti orhideeliikide näitel". Orhideed on mind köitnud juba põhikoolist alates, kui olümpiaadilt Tarmo Pikneri raamatu "Eesti orhideed" auhinnaks sain. Mulle meeldib süveneda teemasse, et mõista võimalikult paljusid tahke ning näha terviklikku pilti. Olen juhendanud loodusteemalisi huviringe ning osalen Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi tegevuses. Vabal ajal meeleldi jalutan, otsin loodusest orhideid ja loen ilukirjandust.
Merja Roostalu
Olen veidi "metsa poole" hobifotograaf. 10 aastat on nii Eestis kui väljaspool meie riigipiire käpaliste maailmas matkatud ja neid pildistatud. Eesti looduses leidub 40 liiki ja alamliiki orhideelisi. Nendest enamuse olen ka leidnud. Orhideede otsimine ja pildistamine on mitmevõistluselaadne seiklus. Haruldasemate koosluste ja kauneimate õite leidmiseks tuleb sõita linnast kaugemale loodusesse. Toidumoon kaasas ja fotokott seljas ootab ees orienteerumine puisniitudel või sumpamine soisel alal. Korralik ettevalmistus raamatute, interneti ja hobikaaslaste abil kuulub orhideeretke juurde, mille auhinnaks on kohtumine otsitavaga või üllatajaga. Vahel tuleb leppida ka tõsiasjaga, et taime ei leia või on ilm pildistamiseks ebasoodne. Aga sa oled teinud värskendava kõrvale põike rohemaailma igapäevase rutiini eest.
Anni Oja
Olen elupõline loodushuviline, filoloog ja õppiv andragoog (teaduslik suund on ökoandragoogika ehk inimese ja keskkonna suhte parandamine täiskasvanuõppe meetoditega). Orhideedega tekkis mul tõsisem suhe linnaaianduse õpingute käigus, mil sain õppida orhideede kasvatamist nii Costa Ricas, Madeiral kui ka Ecuadoris. Sellest saati olen Eesti Orhideekaitseklubi liige, kuulun Tartu Ülikooli botaanikaaia orhideenäituse meeskonda ja viimased kaks aastat olen aidanud korraldada näituse juurde kuuluvat orhideeseminari. Mind paeluvad nii orhideede bioloogia, ökoloogia ja kaitse kui ka küsimus, kuidas inimesed loodust märkavad, mõistavad ja väärtustama õpivad.
Kadri Aller
Olen 2017. aastast alates korraldanud Keilas loodus- ja pärimusmatku, sealhulgas ka orhideeretki, MTÜ Oma Retked alt. Sellest kasvaski välja idee korraldada Keila Orhideepäevad, sest meie armsas väikelinnas on ju nii-nii palju ägedat loodust, mida tahaks inimestele näidata ja tutvustada. Sestap kutsusin appi sõbrad-tuttavad nii Eesti Orhideekaitse Klubist, mille liige olen 2020. aastast, kui ka teistest organisatsioonidest, et ürituse programm saaks võimalikult mitmekesine ja kaasahaarav. Lisaks ürituse korraldaja rollile viin huvilised ka põnevale ööretkele: nimelt tondijuttude saatel hurmavaid ööviiuleid nuusutama. Seda imelist lõhna saab nautida vaid paaril nädalal aastas – ära maga maha!