Rebane (Vulpes vulpes)

Kasutatud kirjandus: 

  • Jaanus Remm, Harri Valdmann, Oliver Kalda, Epp Moks „Eesti imetajad“. Sari Roheline Eesti. Kirjastus Varrak, 2015.
  • Mall Hiiemäe „Väike loomaraamat rahvapärimusest“. EKM Teaduskirjastus, 2019.

Rebane on koheva sabaga koerlane, kelle karvastik on enamasti punaka tooniga. Meil on ta tavaline liik kogu Eestis, kes eelistab põõsastikke või metsade ja põllumaadega vahelduvaid maastikke, kuid levib ka linnadesse.

Jooksuajal jaanuaris-veebruaris võivad teha kiledat ja läbilõikavat häält. Poegade, kes sünnivad märtsis-aprillis ja keda on pesakonnas 4-5,  üleskasvatamiseks kaevab ta uru või kasutab vanu mägraurge. Muul ajal tarvitab rebane urge vaid varjumiseks või põgenemiseks. Tegemist on hämarust ja ööd eelistava ning üksikeluviisiga loomaga, kelle eluiga looduses on 2-4 aastat. Toitub peamiselt pisinärilistest ja raibetest, aga ka teraviljast ja õuntest. Kevadel on menüüs olulisel kohal linnud, nende munad ja pojad. Rebane ei ütle ära ka selgrootutest, kahepaiksetest, jänestest ja nende poegadest. Reinuvaderit murravad hundid ja ilvesed, samuti on ta jahiuluk ning palju noorloomi hukkub autoteedel.

Reinuvader on rahvajuttudes on sage tegelane; teda on peetud nutikaks ja kavalaks loomaks, kes nii teistele loomadele kui inimestele vempe mängis.

Videoklipid

Pildigalerii