Põder (Alces alces)

Kasutatud kirjandus: 

  • Jaanus Remm, Harri Valdmann, Oliver Kalda, Epp Moks „Eesti imetajad“. Sari Roheline Eesti. Kirjastus Varrak, 2015.
  • Mall Hiiemäe „Väike loomaraamat rahvapärimusest“. EKM Teaduskirjastus, 2019.

Põtru on nii mandril kui saartel ning nad eelistavad madalamaid ja liigniiskeid metsaelupaiku. Aktiivsed ollakse päeval ja hämarikus. Põdrad on kas üksikeluviisiga või moodustavad väikeseid gruppe, kuid toitumiskohtades on täheldatud ka suuri, 25-50 (!) isendist koosnevaid gruppe. Põdrapullidel on massiivsed ja tugevasti harunenud sarved, mis heidetakse novembris-detsembris. Uued hakkavad kasvama kevadel ning on augustiks luustunud. Põtradel on palju haiguseid ning loomadele teevad liiga nina- ja nahakiinid, põdrakärbsed, kuid haigustesse suremus on siiski väike. Surm saabub pigem kiskluse (hunt, pruunkaru), inimtegevuse (jaht, liiklusõnnetused) või uppumise läbi, eriti nõrga jääga talvedel.

Põder sööb aastaringselt puittaimede võrseid (nt. paju, haab, pihlakas, mänd) ning suve esimeses pooles ka mitmesuguseid rohttaimi. Männipuul sööb ta nii koori, okkaid kui ka võrseid. Kevadel ja sügisel tarbib nn üleminekutoiduna ka puhmaid ja kuusekoort. Lisaks sööb seeni, põllukultuure (lutsern, ristik, kaer, tatar, mais, raps, kapsas) ja veekogude ääres veetaimi, kusjuures viimaste järgi sukeldudes võib kuni 2 minutit vee all olla! Ööpäevas kulub põdral toitumisele 9-13 tundi ning sealjuures väljutatakse 3-8 kg ekskremente. Täiskasvanud looma aastane toidutarve on kuni 7 tonni (!) haljasmassi. Põder vajab palju mineraale, eeskätt naatriumi, mida saabki veetaimedest, merevee joomisest ja tehislikest soolakutest. Sigimisperiood algab augusti lõpus või septembri alguses, mil põdrapullid hakkavad kraapima pinnasesse kiimalohke, kuhu urineerivad. Põdrapull võib paarituda ühe või mitme põdralehmaga. Tiinus kestab 8 kuud ning maikuus sünnib 1-4 vasikat. Kuigi noorloomad iseseisvuvad aastaselt, saabub suguküpsus üldjuhul 2,5-aastaselt. Eluiga looduses ei ületa 18 aastat.  

Põdra kohta on rahvasuus öeldud ka pukk ja põtr. Kuna põdral esineb kaht tüüpi sarvi – pulk- ja kühvelsarvi – on kohati ekslikult arvatud, et Eestis on kaht eri liiki põtru. Uskumuse järgi pidavat metsast põdrasarve leidjat saatma kuulsus ja hea käekäik.

Videoklipid

Pildigalerii