Retkesari “Soorännakud ümber Keila”
Avastame Keila ümbruse (endiseid) soid ja rabasid. Kõigis neis on looduslik veerežiim kraavitamise või turba kaevandamisega rikutud ning endisaegne ilme hävinud. Põnevad ja metsikud paigad on need aga sellegipoolest. Läki üheskoos rändama ja müttama!
#1. Niitvälja ehk Sinemi soo müttamismatk (09.03.2025)
Retkelise meelespea:
- Algus ja lõpp: Keila terviseradade parkla (Tankimäe taga: 59.315730, 24.390651).
- Kaasa: NB! KUMMIKUD! (soo on vesine paik), ilmale vastavad riided (vajadusel vihmakeep), joogivesi või kuum tee termoses, kõhutäide (nt. saiakesed, energiabatoonid).
- Marsruut: 10 km loodusmaastikul, 4 tundi.
Niitvälja madalsoo asemel lainetas 8000 aasta eest Antsülusjärv ehk Läänemere eelkäija. Möödunud sajanditel oli siin Loode-Keila taludele oluline heina varumise koht: Keila “mäe” serva puisniidud läksid sujuvalt üle vesisteks sooheinamaadeks. Heinasaak oli lausa nii rikkalik, et soos asus paarkümmend väikest küünikökatsit. Sedamööda, kuidas maakasutus üha intensiivistus, asuti madalsood kraavide rajamisega kuivendama. Ajaloo keerdkäikude ehk küüditamise ja nõukaaja tõttu lõpetati soos heina niitmine ning kuivenduse mõjul hakkas ala võsastuma. Paari aasta eest asus RMK siinset madalsookooslust taastama, kasutades selleks lisaks võsaraiele uudse võttena maapinna freesimist. Rändame üheskoos läbi Niitvälja soo, uudistame vanu küüniasemeid, metsloomaradu, rändrahne ja soosaart Pudrumäge ning vaatame taastamistööde tulemust. Saame nii tasasel freesväljal mugavalt astuda, kui ka soomätaste vahel sumbates jalalihastele vatti anda.
PS! Nipp kummikute mugavaks kandmiseks: pane jalga nii mitu paari villaseid sokke, kuni kummik enam jalas ei loksu. Siis on kõndimisel sama tunne, kui kannaksid tavalisi saapaid.
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.